Instruktor endast
Olen Argo Kivi, KL TLN maleva Lõuna ÜK NK Aegviidu rühma pealik. Meie rühm on moodustatud 02.02.2020 Rühmas 8 poissi. Praeguseks on toimunud ka üks laager (viirus on pärssinud tegevusi).
Rühmapealiku Martini laagri tagasiside:
Ellujäämislaager oli mulle uus asi, ammu olin selle vastu huvi tundnud aga kunagi varem polnud seda mulle lõplikult ette tulnud. Noorkotkaks hakkamine on toonud kaasa veel palju toredaid tegevusi, kuid see laager oli kindlasti üks meeldejäävaim asi mis ma teinud olen. Alustades sellest, et sõites Simisalu RMK keskusesse lubati meile pikka, suure jalanumbri ja karmi olemisega laagrijuhti. Esimene vaatepilt laagrijuhist Erkist, siis oligi selline: pikk habemega karmi välimusega mees. Ega ma palju ei oodanud, arvasin, et reeglid tulevad karmid ja nalja me tegema ei hakka. Samas oli pilt Erkist mulle väga sobiv, ehk ei lollita siis teised niipalju kui tavaliselt. Alustades aga teekonda sain ma üsna peagi aru, et jutt väga karmide reeglite kohta ei pea kindlasti paika, naljade kohapealt samamoodi. Sinna minek oli kah midagi uut, kuna me kandsime kanderaami millel olid mõningad vajalikud asjad ja see oli raske ei jäänud metsa minekul minutitki aega ümbruse vaatamiseks. Koht kuhu jõudsime oli super, mulle tohutult meeldivad vanad talumajad, eriti nende kunagised kohad. Mõelda sellele, et kunagi tuli sinna tee, seal elati ja metsast polnud seal lõhnagi on jube lahe. Jõudsime sinna, tegime mingisuguseid asju, meid jagati kahte neljasesse gruppi ja mõlemad grupid said oma katusealuse. Tagantjärgi on mul öelda ainult häid asju. See, et me pidime puud ise metsast tooma, saagima, lõhkuma ja ise enda eest hoolitsema oli nii super kui üldse olla sai. Ma pole vist kunagi end nii vabalt tundnud. Lisaks sellele lasti meil korrastada oma “elamised” enda järgi nii, et meil oleks hea magada ja parem niisamagi olla. Päevased tegevused olid järgnevalt superlahedad. Lusikat ma olen küll varem voolinud ja puutööd teinud ka palju aga see oli ikkagi huvitav, kuna enam ei olnud sa kusagil kodus vms. Rabas käik oli järgmine asi mis mulle hullult meeldis. Miks see kõik nii lahe oli? Jutt mida räägiti oli paksult täis infot, ainult head ja kasulikku infot, ma olen palju sellest varem kuulnud aga kunagi pole ma niimodi suutnud kuulata, iga sõna mis sealt tuli oli huvitav ja uusi teadmisi voolas joana. Ma ei tahagi seda juttu väga palju pikemaks ajada. Lõppkokkuvõtteks ütlen, et mul pole olnud kunagi nii head retkejuhti kui oli Erki, keegi pole kunagi asju nii põnevaks rääkinud ja mitte kunagi pole ma saanud nii vägevat metsas veedetud aega. Kõik mis ma ütlema peaks on SUUR aitäh väga vägeva kogemuse eest.
